Graafik: riik tellis 1300 uuringut 41 mln euro eest

Samas leidis riigikontrolli audit, et otsuste langetamisel kasutatakse uuringuid vähe. Valdav osa (63%) auditi käigus süvitsi vaadeldud 56 uuringust on tellitud taustainfona, et saada probleemidest või valdkonnast ülevaade. Paljude uuringute puhul ei ole aru saada, kas ja millises ulatuses on neid kasutatud.

Vaadeldud poolesajast uuringust oli kasutamine poliitikate väljatöötamisel selgelt tuvastatav 46%-l juhtudest (uuringule on poliitikadokumendis või arengukavas viidatud vms). Ülejäänud uuringute puhul võis leiduda küll teatud märke uuringu kasutamisest, kuid konkreetsed seosed olid kaudsed ja raskesti tuvastatavad.

Riigi tellitud uuringute kättesaadavus vajaks parandamist. Vaatamata ministeeriumide ühesugusele veebilehe struktuurile on tellitud uuringute leidmine sealt keeruline, kuna ministeeriumid paigutavad uuringuid oma kodulehtedel erinevatesse kohtadesse. Riigi tellitud uuringutest tervikülevaate saamine eeldaks märkimisväärset käsitööd.

Auditi käigus tehtud intervjuudest selgus näiteks, et Euroopa Liidu tõukefondidest rahastatud programmide raames on tehtud palju uuringuid, kuid kui programmid ära lõpevad, kaovad ka vastavad kodulehed ja analüüsid.

Audit näitas ka, et mitte kõik uuringud pole kodulehel avaldatud. Osalt on see tingitud unustamisest või sellest, et üht või teist uuringut käsitletakse olemuselt pigem asutusesiseseks kasutamiseks mõelduna.

Riigikontrolli tehtud intervjuudes viidati üksikutel juhtudel, et uuringuid on jäetud avalikustamata ka poliitilistel põhjustel. Näiteks ühel juhtumil kavandati uuringu avaldamine valmimisest ligi viis kuud hilisemaks, sest minister soovis sellega ise poliitiliselt sobival hetkel välja tulla.